Minu 23. õlu – Mangrove Jack’s NZ Hopped Pilsner

Viimati täiendatud: nov. 2, 2015 @ 21:28

Kuna ma juba pilsnerite lainele sattusin, siis otsustasin proovida veel üht – Mangrove Jack’s NZ Hopped Pilsner. Kirjelduse järgi on sellest oodata üht mõnusalt humalast rüübet.

Mangrove Jack's NZ Hopped Pils

Pruulmeistrid ütlevad selle kohta nii:

Olemuselt krõbe ja kuiv, parajalt humalane, mis tagab värskendava maitse. Dry hop Riwaka humalatega annab talle tema klassikalise greibi ja tsitruse lõhna.

ABV Umbes: 4.7%
Kibedus: 3/5
IBU: 28-36
Värv: Kuldne

Hind: 20,50 EUR

Jaheda veena kasutasin 7 liitrit Värska vett ja ülejäänud osas kraanivett. Suhkru asemel juba harjumuspäraselt vedelat Mangrove Jack’s õllekomplekti parandajat.

Protsess:

  • 3 liitrit vett keema ja nõusse
  • Kontsentraat peale
  • Korralikult segada
  • Õllekomplekti parandaja peale
  • Korralikult segada
  • Jahe vesi peale (panin kuni 22l märgini)
  • Lasin jahtuda kuni 22 kraadini
  • Pärm peale
  • Korralikult segada
  • Kaas kinni ja õhulukk peale

Mõõtsin enne pärmi panekut ka ära ja tulemus oli 1,045. Pole paha. Nüüd tuleb 4 päeva lasta tal käia ja siis tuleb uuesti mõõta (ehk siis ilmselt 21.09). Kui tulemus on madalam kui 1,015, siis tuleb lisada komplektis olnud humalad. Kui näit veel õige ei ole, tuleb veel tiksuda lasta ja uuesti mõõta. Kui humal lisatud, tuleb lasta veel 3 päeva käia või siis kuni mulksumine lõppeb. Aga mitte üle 7 päeva. Lõplik näit peaks olema 1,008.

Muide, humalagraanulid tuleb juhendi kohaselt otse nõusse puistata ja mitte segada. Eks ta pisut hirmutav on, sest kardan, et solgib õlle ära. Aga eks ole näha. Sukaga ei soovitata graanuleid lisada, kuna sealt ei imbuvat piisavalt humalat välja.

19.09 – Humal läks sisse

Kuigi juhend ütles, et ca 4.-l päeval peaks näit olema 1,015 või alla selle ning siis tuleb humal (Dry hop Riwaka) lisada, oli mul selle õlle käimine siiski nii agressiivne, et tänaseks (2.-ks päevaks) oli mulksumine katkenud. Mõõtsin ära – näit oli nii nagu peab – ca 1,013-1,014. Seega leidsin, et humala lisamiseks on õige aeg. Loodan ainult see suudab vaikseks jäänud õlles piisavalt “levida”. Ja teiseks loodan, et ilma sukata lisatud humal õlut liiga sogaseks ei aja. Samuti peaks mulksumine siiski uuesti käivituma, sest 1,008-ni on veel vaja käia.

20.09 – Vaikselt on uuesti mulksuma läinud

Teeb pika vahega siiski mulli. Seega on lootust, et käib vähehaaval siiski edasi. Nüüd on vaja veel 2 päeva oodata ja kui seks ajaks vaikus on, siis on loodetavasti humal imendunud ja saab villima hakata.

21.09 – Tiksub veel

Vaikselt veel mullitab. Homseks rahuneb tõenäoliselt maha. See on ka soovitud aeg pärast humala lisamist.

22.09 – Vaikus majas. Läks pudelisse.

Täna õhtuks oli mulksumine täielikult katkenud ja polnud põhjust teda enam edasi käimas hoida. Eriti kui ta ei käinud üldse enam. Mõõtmine siiski head tulemust ei andnud – oli ikka sama, mis enne humala lisamist ehk 1,014. Mis kalkulaatori järgi + 0,5% annab kokku ca 4,7%.

Kaane avamisel paiskus ninna üsna ebameeldiv lõhn. Sihuke silo hais. Maitse polnud ka suurem asi. Selle tekitajaks siis humalagraanulid. Viimased oli minu üllatuseks üsna ära lahustunud. Peamiselt ilmselt põhja vajunud, aga ka pinnal oli tihe aga õhuke kiht.

Villimisel tuli pudelisse siiski ilus selge vedelik. Age ajalt viskas mõningaid klomple vahele. Lõpu poole, umbes viimase 8 pudeli villimisel, hakkas aga palju sodi tulema ja villimine muutus maru aeglaseks (kraan ilmselt ummistus). Viimased 2 pudelit said päris palju sodi sisse. Loodan, et leian need pärast teiste hulgast üles ja vaatan, kas sete on ikka ilusti põhja vajunud.

Ehk siis kokkuvõtvalt – hirm on suur, et see laar äkitsi hukka läks. Aga samas hoian pöialt, et tulemus vastupidiseks osutub ja lisatud humal miski täiesti erimaitselise lõpptulemuse loob. Kaldun arvama, et järgmisel korral seda õlut tehes, kasutan siiski humalate puhul sukka.

Samas, Pruulmeistrite lehel kommenteerib üks tegija selle sama sarja Pale Ale kohta nii: “Superhea! Kindla peale minek. Valmistamise juhendis tuleks arvestada sellega, et humala graanulid soovitatakse puisata otse kääritusnõusse. Suka sees ei saa nii head maitset, aga targad õpetasid, et puista sisse nagu soovitatakse, aga enne villimist lase teise nõusse läbi suka. Korjab kokku sodi, aga maitse jääb!. Maitse on ülim!!!”

Kahju, et ma seda nõuannet alles nüüd märkasin. Mul oli teine nõu täiesti tühjalt olemas. Seega oleks saanud selle filtreerimise läbi viia küll. Teine kord olen targem.

Nüüd siis tuleb 2 nädalat (kuni 6. oktoobrini) toasoojas hoida ja siis vähemalt nädalaks külma. Juhend ütleb, et tegelikult võiks külmas võimalusel suisa 3 nädalat hoida, et paremat tulemust saavutada. Usun, et sääraste maitsekooslkuste juures võib tõesti pikem laagerdumine kasuks tulla. Püüan siis olla kannatlik. Kahjuks ei saanud ma sedakorda proovipudeleid, sest nõu põhi oli juba nii sogane, et sain vaevu 40 pooleliitrist traatkorgiga pudelit täis. Eks siis võtab mingi hetk kastist mõned pudelid ja proovib neid suts varem külma viia ja vaikselt mekkida.

26.09 – Väga huvitav maitse

Panin eile ühe pudeli külma, et täna mekkida, kuidas kraam ka on. Peab kasutama Marko Reikopi sõnu – “Väga huvitav maitse!”. Lõhn on minu jaoks ikka selline “silone” ja esimene lonks oli selline, et tahaks väljasülitada. Aga mida lonks edasi, seda rohkem selle maitse omapära kohale jõuab. Sellist õlut pole ma varem teinud, isegi siis, kui ma juunis pilsneritele ise humalat lisaks segasin. Ta on ikka räigelt tugeva maitsega ja täiesti teistsugune, kui ma kasvõi erinevaid poeõllesid maitstes olen kogenud. Ütlen ausalt – see vajab harjumist. Ja tõenäoliselt ei ole ta selline õlu, mida 5-6 pudelit saunaõhtul järjest sisse valada. Pigem on ta selline eksklusiivne mekkimine.

Kuna ta peab veel päris kaua toasoojas istuma, siis loodan, et see tugev humala maitse natuke seguneb muude õlles olevate maitsetega. Ning pärast seda külmas olek peaks seda veelgi enam mõjutama. Ehk siis sellise tugeva maitsega humalaga ei tohi liiga vara soojast külma viia, ega ka liiga vara külmast tarbima hakata. Usun kindlalt, et see maitse vajab korralikku laagerdumist.

Üks on kindel – untsu see laar pole läinud. Kangust on. Värv on ilus. Vahtu veel vähe, aga küll see tekib.

06.10 – Viisin laari soojast külma

Kaks nädalat toasoojas hoidmist möödas ja tänasest läks 39 pudelit külma, kus hoian neid veel vähemalt nädala ja siis hakkan otsast mekutama.

Iseenesest olid pudelid vastu valgust vaadates vägagi läbipaistvad, seega on kogu humalasete ilusti põhja vajunud. Loodan, et ka maitsed rohkem segunenud, et see humal ei oleks liialt esiletükkiv ja viha vaid avalduks rohkem greibi või tsitruselise maitsena. Lootust on.

16.10 – Super hea maiste!

Olen seda õlut nüüd vähemalt pudeli igal õhtul ära maitsnud. Ja see maitse muutub iga päevaga paremaks. Praegu on ta juba kindlalt tõusnud minu läbi aegade lemmikute hulka. Super tugev humala lõun ja maitse. Aga see pole enam nii räige, nagu alguses, vaid on kuidagi muude maitsete ja lõhnadega ühtlustunud, segunenud. Tõesti hea õlu on!

22.10 – Ma lihtsalt ei või…

…see on ikka üks kuradima hea õlu! No räigelt hea maitsega on. Tahaks kohe mitu laari seda veel teha, nii et poleks hirmu külmkapi tühjenemise ees. Pealegi, nagu juhend ütleb – 2 nädalat soojas ja siis parema tulemuse nimel 3 nädalat külmas, on jumala õige – see õlu läheb praegu külmas iga päevaga paremaks. Ja just seepärast tulekski teda rohkem korraga teha, et poleks hirmu liigvarase ära joomise pärast. Tuleb meelde jätta!

Sõber Henzi arvustus NZ Hopped Pilsner’ile:

  • Värv: ilus tume merevaik, selge, sillerdav ja kena.
  • Vaht: neljandik mahust, keskmiselt tihe, pikalt püsiv, valgest paar tooni tumedam.
  • Aroom: väga ilus: humal koos tsitrusega, karusmarjad-kiivid ja värske hein koos karamelliga.
  • Esimene maitse: keskmise kehaga, mõnus karge humal, aga mitte liialt tugev;  hästi tasakaalus hapukama tsitruse ja karusmarjaga. Nagu törts Marlborough’ Sauvingnon Blanci oleks sisse sattunud.
  • Keskpaik: marjasem, tsitrus muutub mandariiniks ja värskeks mangoks, humala ülekaal nõrgeneb. Meeldivalt libisev, mitte liiga vedel olek.
  • Järelmaitse: pikk ja ühtlaselt tasanev. Humalat on pikalt tunda koos tsitruse hapukusega, mango magusus taandub, päris lõpus on  keelel lisaks humalale veel kerge sigar ja väärikas nahk.
  • Üldmulje: väga meeldiv pilsner. Meie kandi inimestele pilsneri kohta üllatavalt tugeva ja rikkaliku maitsega. Eeldab maha istumist ja nautimist, katuseparandamise või kartulivõtu kõrvale liiga hea kraam.

Minu 21. õlu – Mangrove Jack’s Golden Lager

Viimati täiendatud: nov. 23, 2015 @ 21:16

Kuna Mangrove Jack’s tooted on mul varasemalt hästi õnnestunud ja maitsenud, siis otsustasin sellelt tootjalt veel üht toodet proovida. Valisin välja laageri – Mangrove Jack’s Golden Lager.

Mangrove Jack's Golden Lager

Pruulmeistrite lehel öeldakse selle kohta nii:

Täidlase kehaga lager, värvuselt kuldne. lõhnas vaniljet ja puuvilju. Järelmaitses hästi balanseeritud mõrudus.

ABV u. 4,4%
Kibedus: IBU 18-24
Kibedus hinnangud 2/5
Värv: kuldne
Pärm: Workhorse 10 g
Neto kaal: 1,8 kg

Hind: 18 EUR

Kasutasin ka sedakorda suhkru asemel vedelat Mangrove Jack’s õllekomplekti parandajat. Saaremaa vee asemel Värska joogivett 7-liitrises pudelis.

Kõik vahendid ja nõud desinfitseerisin juba aegasasti 2 päeva tagasi ära. Tegemise käigus üritasin vältida kõikvõimalikke varasemaid apsakaid.

Aereerimisel tekkinud ohtra vahu eemaldasin enne kaane peale panekut vahukulbiga. Jaheda vee valamisel olin ettevaatlik, et üle 23 liitri ei valaks ja pigem sai sellesse nõusse 22 liitrit. Pärmi peale panekuga ootasin kuniks temperatuur oli langenud 24 kraadini. Ei unustanud mõõtmata, algnäit oli 1,040. Lõppnäiduks ütleb tootja 1,007. Loodan, et saan selle ka kätte.

Toanurgas, kuhu õlle käima jätan, on temperatuur viimastel päevadel olnud 21-22 kraadi ringis. Õlle käimiseks väga sobiv temperatuur.

Ehk siis kõik on justkui ideaalne, et sellest võiks üks korralik kraam tulla. Nüüd tuleb ca 7 päeva kannatada. Umbes nii kaua võiks see õlleke tiksuda. Seega 18. septembri kandis toimub ilmselt villimine.

13.09 – Mulksumine katkes

Seni, ca 2 päeva, mulises see õlu sellise tempoga, mida ma enne näinud ei ole (nagu ka selle õllega samal ajal käima pandud Muntonsi Lageril). Sisuliselt 36h oli õhulukus üks katkematu mullide valang, nii et tundus nagu hakkaks juba õhuluku korki pealt ära lööma. Täna hommikuks oli aga vaikus majas.

Temperatuur selles kohas näitas 22 kraadi. Liiga soe seega olla ei saa. Kas tõesti võis protsess alla 2 päevaga juba ära toimuda? Ei tahaks uskuda. Seepärast loksutasin nõud üsna korralikult. Äkki võtab niiviisi uued tuurid üles. Teen pärastpoole ka proovimõõtmise, et tuvastada, mis näidu ta senisega sisse käinud on.

13.09 – Mõõdetud, mulksub edasi

Tulemus pole paha, aga arenguruumi veel on – 1,014. Loodan, et saab ikka alla 1,010 selle näidu. Aga tundub, et läks vaikselt uuesti mulksuma, seega võiks äkki edasi käia.

14.09 – Täielik vaikus, villisin ära

Lootus oli, et ehk tiksub veel päevakese-paar, aga täna õhtuks oli täielik vaikus. Istusin 5 minutit nõu kõrval, aga ei piuksugi. Mis siis ikka – tuli pudelisse panna.

Sain 40 pooleliitrist ja lisaks 6 x 0,33 pudelit nö proovimiseks.

Mõõtmise tulemus mind väga ei rõõmustanud. Eilsest 1,014-st oli saanud max 1,012. Tootja soovituslikust näidust suht kaugel. See teeb kalkulaatoriga arvutuslikuks kanguseks 3,5%, aga lisan sinna 0,5% nö teise käärimise eest juurde (olen lugenud, et ameeriklased nii arvutavad) ja nii võiks tulemus olla ca 4% kandis.

Juhend ütleb, et nüüd peaks pudelid vähemalt 2 nädalast toasoojas olema. Ehk siis 28.09-ni. Kannatame ära ja paneme siis külma. Proovipudelitega ilmselt eksperimenteerin varem.

20.09 – Maitse on hea

Panin üleeile paar proovipudelit külma ja täna mekksin. Väga hea maitse on. Kangust on. Värv ilus. Vahtu tekkis vähe, aga kuna ülejäänud laar on veel soojas, siis neil tekib ilmselt ka rohkem vahtu. Sisu väga selge, setet väga vähe. Seega loodetavasti tuleb sellest üks hea õlu. Kannatan rahulikult veel 8 päeva ära ja panen siis kogu laari külma.

21.09 – Panin eksituse tõttu täna külma

Unustasin “logiraamatust” näpuga järge ajada ja olin miskipärast veendunud, et see õlu pidi 7 päeva toasoojas olema ja kuna nädal oli täis, siis panin külma. Nüüd enam välja võtta pole sobilik. Loodan, et see nädal oli talle siiski piisav.

Henzi kommentaar

Värv: tume merevaik või viimase piiri peal karamell.
Vaht: ilus, keskmise tihedusega, küllaltki kõrge, helebeež.
Aroom: humal väga nõrk, mõnus hapukas toon. Teisel nuuskimisel tuleb esile kerge virsikunoot – meeldiv magusus nagu virsikujogurtil, lisaks linnased.
Esimene maitse: keskmise kehaga, õrn, kerge Shiraz’ mekk. Humalat vähe. Aroomis olev virsik kenasti olemas.
Keskpaik: humal hakkab sisse lööma, hapukus hakkab teravamaks minema, aga magusust on endiselt tunda.
Järelmaitse: siin lööb humal lõpuks korralikumalt välja, hapukus muutub virsikust pigem sidruniks ja tuleb ka kerge soolasus.
Üldmulje: väga meeldiv, küllaltki mitmetahulise maitsega. Väga hea tasakaal magususe ja hapukuse vahel, mida täiendab kerge humal. Kõik maitsed ilusasti balansis, kord lööb välja üks, kord teine, nagu kuulaks head keelpillitriot. Pole intensiivne gurmeeelamus, aga pole ka tavaline igav laager. Proovisin ilma toiduta, aga kahtlemata on see õlu, mida õnnestub hästi toitudega sobitada. Ma prooviks seda pehmete valgete juustudega, õrna lihaga, näiteks kanaga, kus kastmeks midagi kergelt hapukat kõrval. Tasub kindlasti ligi võtta rohkem kui 1 pudel.
Kui teise klaasi palju külmemana võtsin, asendus magusus ja Shiraz’ mõnusa kombinatsiooniga värkest allikaveest, lihtsast kargest humalast ja linnumarjast ehk lillakast (Rubus Saxatilis). Iseloom hoopis teine, aga maise jätkuvalt ilus.

Minu 20. õlu – Muntons Premium Lager

Viimati täiendatud: nov. 2, 2015 @ 21:28

Pärast vahepealseid ebaõnnestumisi oli kange kihk teha vahelduseks ka üks korralik õlu. Minu uueks valikuks sai Muntons Premium Lager. Selle tootja õlled on mulle varasemalt maitsenud ja loodetavasti saab ka sellest hea kraam.

Muntons Premium Lager

Pruulmeistrid ütlevad selle õlle kohta nii: Muntons Standard õllekomplektid Inglismaalt on kuulsad juba aastaid pakkudes taskukohast võimalust pruulida kvaliteetset õlut oma kodus. Komplekt on mõeldud 23l õlle valmistamiseks.

Hind: 14 EUR

Kasutasin ka sedakorda suhkru asemel vedelat Mangrove Jack’s õllekomplekti parandajat. Saaremaa vee asemel katsetasin sel korral Värska joogivett 7-liitrises pudelis. Loodetavasti on Lõuna-Eesti maapõue vesi sama hea, kui Saaremaa oma, aga võibolla paremgi.

Värska Joogivesi 7l

Kõik vahendid ja nõud desinfitseerisin juba aegasasti 2 päeva tagasi ära. Tegemise käigus üritasin vältida kõikvõimalikke varasemaid apsakaid.

Aereerimisel tekkinud ohtra vahu eemaldasin enne kaane peale panekut vahukulbiga. Jaheda vee valamisel olin ettevaatlik, et üle 23 liitri ei valaks ja pigem sai sellesse nõusse 22,5 liitrit. Pärmi peale panekuga ootasin kuniks temperatuur oli langenud 24 kraadini. Ei unustanud mõõtmata, algnäit oli küll pisut madal – 1,034. Lõppnäiduks peaks tulema 1,008.

Toanurgas, kuhu õlle käima jätan, on temperatuur viimastel päevadel olnud 21-22 kraadi ringis. Õlle käimiseks väga sobiv temperatuur.

Ehk siis kõik on justkui ideaalne, et sellest võiks üks korralik kraam tulla. Nüüd tuleb 4-6 päeva kannatada. Umbes nii kaua võiks see õlleke tiksuda. Seega 15.-17. septembri kandis toimub ilmselt villimine.

13.09 – Mulksumine katkes

Seni, ca 2 päeva, mulises see õlu sellise tempoga, mida ma enne näinud ei ole. Sisuliselt 36h oli õhulukus üks katkematu mullide valang, nii et tundus nagu hakkaks juba õhuluku korki pealt ära lööma. Täna hommikuks oli aga vaikus majas.

Temperatuur selles kohas näitas 22 kraadi. Liiga soe seega olla ei saa. Kas tõesti võis protsess alla 2 päevaga juba ära toimuda? Ei tahaks uskuda. Seepärast loksutasin nõud üsna korralikult. Äkki võtab niiviisi uued tuurid üles. Teen pärastpoole ka proovimõõtmise, et tuvastada, mis näidu ta senisega sisse käinud on.

13.09 – Mõõdetud, mulksumine jätkub

Näit pole paha – 1,012. Aga loodan, et ta ikka alla 1,010 läheb lõpuks. Aga tundub, et läks vaikselt uuesti mulksuma, seega võiks äkki edasi käia.

15.09 – Vaikselt tiksub veel

Kuigi olin valmis täna õhtul seda õlut ära villima, otsustasin talle siiski ühe päeva veel anda, kuna ca 10-minutiline vaatlus näitas, et mullikesi tuleb ca 1-1,5 minutilise vahega vaikselt veel. Vaatame homme uuesti, aga julgen arvata, et eks ta pudelisse läheb.

16.09 – Läks pudelisse

Täna õhtuks oli mulksumine katkenud ja villisin selle õlle pudelisse. Sain 40 pooleliitrist pudelit + 8 x 0,33l nö proovipudelit. Näit siiski viimase paari päevaga paremaks ei läinud ja seiskus 1,012 peal.

Kuigi juhend ütleb, et toasoojas peaks nad nüüd olema 2 päeva, hoian neid toas siiski vähemalt nädala. Proovipudelitega hakkan varem eksperineteerima. Pärast peaks neid külmas hoidma 14 päeva.

20.09 – Maitse on paljutõotav

Panin üleeile paar proovipudelit külma ja täna mekksin. Väga hea maitse on. Kangust on. Värv ilus. Sisu väga selge, setet väga vähe. Seega loodetavasti tuleb ka sellest üks hea õlu. Kannatan veel 1-2 päeva ära ja panen siis kogu laari külma.

21.09 – Panin külma

Kui juba selle õlle “vend” täna külma läks, otsustasin ka selle külma panna. Proovimaitsmised on head tulemust näidanud ja küllap on see toas oleku aeg nüüd piisav olnud.

Sõber Henzi arvustus Muntons Premium Lager’ile:

  • Värv: Karamellikarva, pisut hägune.
  • Vaht: nõrk, hajub kiirelt, kergelt beežikas.
  • Aroom: küllaltki nõrk, pärmine, magusate puuviljade nootidega.
  • Esimene maitse: kerge kehaga, mahe, isegi vesine. Väike magusus käib kaasas. Humal selgemalt tunda, kui lõhnas, aga siiski nõrk.
  • Keskpaik: pärm, õrnalt aimatavad magusad õunad, aga nõrgalt, tahaks rohkem. Aimata on hea Rieslingi kerget õlisust.
  • Järelmaitse: Humal ja vesi. Maitse kaob küllaltki kiirelt, keelele jääb kerge humala mõrkjus.
  • Üldmulje: Minu maitse jaoks liiga vesine. Hea sauna- või talgutöö õlu, kui tšehhi tüüpi lihtsad, aga mõrkjad laagrid meeldivad. Pole liiga kuiv. Pole kange.